IS 011-79 6770
Uni on kahtlemata olemas. Seda me ei näe silmadega, vaid "näeme" ajuga, see tähendab, töötame läbi ajju talletatud infot. Mõnikord on uni mõttetu. Sellisel juhul me teda hommikuks ei mäleta — ta on siis lihtne aju puhkus.
Uni võib olla mingi kindla sisuga, kuid mittemidagiütlevaga. See uni ei saa minu meelest midagi ette "näidata", rühm (suur rühm) inimesi lihtsalt püüab und millegi jumalikuga seletada.
Uni, mis näitab midagi konkreetset (sümboliteta), ei tarvitse olla samuti samuti mingi saadetis kõrgema intelligentsi poolt. Ka Mendelejev nägi unes oma kuulsat tabelit arvatavasti just tänu sellele, et oli pikka aega antud teemaga tegelenud ning nähtavasti töötas tema aju keha puhkeolekus veel edasi. Kuna une ajal teda välised ärritajad ei seganud ega desorienteerinud, oli igati soodus võimalus heale ideele tulemiseks.
Uned, mis ette näitavad mingit juhtumit, ei tarvitse olemas olla, kuna tavaliselt on sellisteks unedeks tembeldatud need teise kategooria sümboliuned. Harilikult ütleb nägija: "midagi on tulemas", ja kui pärast tõesti midagi juhtub: "ma ju ütlesin, et nii peab minema".
Kirjutamata tõsiasi on aga see, et pole olemas Tolle Maailma ja Selle Maailma vahelist sümboleid seletavat sõnaraamatut. Pealegi jääb küsitavaks probleem — milleks üldse sümbolitega keerutada, kas otse ei võiks "kõnelda"???
Neljanda kategooria uned on pp-lise sisuga, õigemini olemusega. Nii näiteks võib hädas olev inimene mõelda pingsalt oma päästmisest mõne inimese poolt. Samas see inimene püüab saadetud biovoolud kinni ja võib tunda täiesti sama, mida hädasolija.
4 kommentaari:
Uni on kahtlemata reaalne. Mõne käsitluse järgi koguni sama reaalne või reaalsemgi, kui seda on meie ärkveloleku kogemus.
Vaidleksin vastu autori väitele, et uni on siis mõttetu, kui me seda ärgates ei mäleta. Taolise järelduse tegemiseks puudub meil piisav informatsioon.
Siinses käsitluses ei ole millegipärast pruugitud märksõna alateadvus, mis unenägudest kõneldes õige asjakohane on. Unenäod peegeldavad sageli sellist infot meie ja meie elu kohta, mis meie argiteadvusesse ei jõuagi. Unenägude analüüsimise abil on sestap võimalik iseennast paremini tundma ja mitmesuguseid probleeme ennetama õppida. Samas lisaksin ma siia ka märksõna kõrgem teadvus (üliteadvus), mis nähtavasti vahel samuti unenäo kaudu kõneleda ja väärt juhiseid anda võib.
Ennustavate unenägude osas pole ma eriti entusiastlik, aga ei tõttaks ka seda valdkonda maha kriipsutama. Sageli siiski ei täitu unenäopildid otsesel viisil, vaid kujutavad endast mingeid metafoore.
Uni on samareaalne kui on reaalne mistahes muu mõte. Kui keegi mõtleb või usub, et Kristus elab, siis on see reaalne mõte. Kuid see ei tähenda veel, et see mõte matarialiseeruks.
Siinkohal tasuks selgeks vaielda, mida tähendab sõna reaalne.
Kõrgema teadvuse idee on huvitav ja minu poolt tolereeritav täpselt seni, kuni see ei tähenda mingisugust väljaspoolt tulevat teadvust. Ka võin leppida, et olemas on kõrgem teadvus ühiskondliku teadvuse mõttes, mis samas meid sotsiaalsete olevustena kahtlemata mõjutab. Kindlasti ei ole ma aga nõus leppima mõttega, et kuskil pilveveerel istub keegi vanamees, kes jalgu kõlgutades meie teadvust mõjutab. Või muul analoogsel viisil asju ajab.
Ütlen otse ja keerutamata: unenäod puhastavad aju ja korrastavad tema tegevust. Saast roogitakse välja. Ma ei tõtta ühegi unenäo pärast sügavaid analüüse tegema. Enamasti on nähtu seotud eelmistel päevadel kogetud sündmuste piltidega. Samas on mitmeid kordi juhtunud vastupidine olukord - unes näen täpset pilti sellest, mis alles hiljem toimub. Suhtun nondesse hetkedesse kui paratamatutesse faktidesse ega püüa noid lahti seletada. Ajan pigem juhuslikkuse kaela, kuigi ei eita ka seoseid.
Postita kommentaar