Jeesus ja jõulumees

Mõtlesin siin just ühe mõtte.

Leidsin, et tegelikult on muinasjutud jõulumeestest siiski märksa positiivsema hõnguga kui hirmutamised Jeesuste, Kristuste, Allahhide ja muude pilvetaguste saadikutega.

Miks? No reeglina ei tegele jõulumees karistusaktsioonidega. Näärivana mundri juurde käis küll ka vits. Ikka halbade laste jaoks, kes polnud selgeks õppinud luuletust, ei teadnud peast ükskordühte või olid unutanud oktoobrilapse tõotuse. Jõuluvana põhiline pedagoogiline meetod on salakaval meelitamine. Laps peab elu eest punnitama, et tolle kokakoola-mehikese «heade laste listi» sattuda. Kui olla halb, siis ongi karistus olemas — sind lihtsalt ignoreeritakse. Ja et jõulumehel on mingi diil päkapikkudega, ei tarvitse sellisel puhul ka susside või sokkidega vaeva näha. Eriti nullilähedaseks kaob kommilootus siis, kui sokid juhtuvad veel ka pesemata või auklikud olema. Üks lisariugas on ka siin: hea ja halva vahekorra määravad reeglina lapse vanemad, mitte kokakoolamees ise!

Teine muinasjutt on hirmudel põhinev. Issand karistab, Jeesus ei võta taevariiki, sind saadetakse otsepõrgusse ja muud seesugused koledused.

Igatahes on selles mõttes tubli annus stiimulit filosoofidele näsimiseks. Ja kui selle hirmuvalitseja tigedad tagamõtted on paljastatud, võime edasi liikuda järgmiste meeleolendite juurde...