IS 063-6891
Võtame aluseks asjaolu, et ideaalne usaldatavus leiab aset vaid kahe inimese vahel. Kaheses sõprusgrupis jäävad asjad kõige rohkem intiimsemaks. Arvestame, et kahe inimese vaheline side on vastastikku nii tugev, et saame selle arvestada kaheseks. Kui arvestame siit suhte 1/2 = 0,5 ja võtame selle sajaprotsendiliseks, on näha, et tegelikult oleks ühene side kahe inimese vahel ju praktiliselt võimatu, kuna arvutuste järgi tähendaks see 200%, mis aga tähendaks, et inimene usaldab oma sõpra rohkem kui ennast.
Iga uue liikme lisandumisel väheneks aga suhte tervik:liikmete arv väärtus. Antud tabelis on seesugune väärtus arvutatud vaid ideaalse usaldatavuse korral grupis, st igaüks usaldab igaüht. Loomulikult pole reaalselt võimalik kohata üle 3...5-liikmelist absoluutsete sõprade gruppi. (Nii oleks see vahest ideaalse Maailma korral — siit ka vastuolu IS 018-6773-ga).
Märkides tabeli vertikaaljoonele protsendi ja horisontaaljoonele grupi suuruse, saame kiirestilangeva kõvera, mida võib tinglikult kolmeks jagada.
I jaotus: 2-4 järsk langus; II jaotus: 4-7 keskmine langus ja III jaotus: üle 7 - väike langus. Kui I jaotuses grupiliikmente arvu kahekordistumine toob kaasa protsendi vähenemise ligi 66,7% võrra, siis III jaotuses väheneb protsent 7-liikmelisest grupist 20-liikmeliseni ainult 8,4% võrra.
Mida see graafik näitab? See näitab, et 2...4-liikmeline sõbragrupp kaotab intiimsust iga uue liikme lisandumisega väga suurel määral, üle 7 inimeselises grupis ei saa enam intiimsusest juttugi olla. Alates 21 inimesest on intiimsuskoefitsient alla 1% (0,957).
Antud käsitlus ei välista ühe inimese kuuluvust mitmesse gruppi üheaegselt, kusjuures kehtib seadus, mis keelab ühe või teise grupi huvidesse kuuluvate intiimasjade avalikkuse ette toomise.
6902 m/e 12
4 kommentaari:
IS 063-6891 sisu eeldab mingisuguse graafiku olemasolu. Seda pole ma hetkel veel oma "arhiivist" leidnud, ent võin püüda taastada siin kirjutatud kaunikesti hämuse metoodika järgi.
Tore teooria: Võtame aluseks asjaolu, et ideaalne usaldatavus leiab aset vaid kahe inimese vahel. Kaheses sõprusgrupis jäävad asjad kõige rohkem intiimsemaks....kehtib seadus, mis keelab ühe või teise grupi huvidesse kuuluvate intiimasjade avalikkuse ette toomise.
Veel toredam järeldus: antud teooria annab ühele sõprusgrupis olevale tegelasele õiguse teist kuuse alla käbijuppi närima jätta, sest varjamine, vassimine, otsustusvõimetus aitaksid teises grupis oma jonni ajada.
Siinkohal olen küll kimbatuses. Ühelt poolt põhjustab seda noore mõttetarga mulle üpris arusaamatu loogikaga matemaatiline mudel, teisalt aga kass27 kommentaar, mille lõpulause minu jaoks sügavalt mõistmatuks jääb. Siin peaks vist kõnelema juba meta-metatasandist?
Samas on üpriski talupojaloogika-kohane selle loo üldmoraal, et mida rohkem vandeseltsilisi, seda suurem on oht, et keegi reeturiks osutub. Ehk siis pisikesed, kuid tihedamalt ja sügavamalt lävivad sõprusgrupid evivad pikemat eluiga kui suuremad, ent amorfsemad seltsingud. Seda muidugi juhul, kui puudub mingi spetsiifiline mõjutegur, mis indiviide kokku toob (nt kogudus, klubi, laulukoor, kooliklass).
Tõsi, TEATAVAT SORTI usaldust on vaja ka koorilaulukollektiivis. Kuid jutt on siiski usaldamisest selle sõna tõsisemas tähenduses.
Ei lähe ju keegi nt Kaubamajas suvalise vastutuleja juurde ega sosista talle kõrva, et mul on tuttav, kes põeb skisofreeniat.
Postita kommentaar