IS 071-7159
Üldtuntud on üleväärsuskompleks (üvk) nagu ka alaväärsuskompleks (avk). Minu meelest esineb aga ühel osal inimestest veel ka niisugune nähtus, nagu seda on stabiilsuskompleks.
Enamus inimesi, kes põevad kas avk-i või üvk-i, püüavad sellest lahti saada, seda eriti intelligentsele teele asunud noored (keskkool, ülikool).Üvk võib väga kergesti üle minna avk-ks, kui rakendada esimese "raviks" teist, mis on üks peamisi ja kiiremaid võimalusi, ja vastupidi. Pahatihti jäädakse pärast eesmärgi õnnestunud saavutamist endale kindlaks ega soovita enda kallal enam mingeid vigu tähele panna, veel vähem neid ravida. Nimetangi niisugust nähtust stabiilsuskompleksiks.
Kui avk ja üvk korraga esinemine on vaid väga erandlik nähtus, siis stabiilsuskompleksi (stk) esinemine koos ühe või teisega on vastandina väga sage nähtus, ja seda just vähemintelligentsel teel olevate noorte hulgas (nt EPA, tehnikumid, kutsekoolid). Siin on intelligentse tee all mõeldud põhiliselt noorsugu või õppivat inimhulka, kes on eesmärgiks seadnud teaduslikud ja seega kaudselt praktilised eesmärgid. Sage on stk inimestel, kes pole kunagi põdenud ei avk-i ega üvk-i.
810123
IS 071-7397
Kuna tulevikus on plaanis arendada eraldi komplexideteooria, on siin ära toodud vaid lühiselgitused.Eakompleks esineb vaid noorematel inimestel ja väikeste eranditega tõenäoselt mitte üle 40-aastastel inimestel. Kompleks on üvk alaosa, õigemini lähedal sellele, kujutades endast juhust, kus inimene peab kõiki endast nooremaid (sealjuures ka kasvõi kuu või paar nooremaid) inimesi endast rumalamateks ning tunneb üleolekut nende suhtes.
Tavaliselt ei laskuta sellisel puhul asjaliku vestluseni, vaid jäädakse lõõpimise, kelkimise või siis paremal juhul õpetaja-tarkpea tasandile, seda suhtes noorematega. Samal ajal tuleb silmas pidada, et niisugust kompleksi omav inimene peab endast vanemaid kas samatarkadeks kui ise (õigemini ennast nendega ühetargaks) või end koguni targemaks, eriti juhul, kui see vanem inimene ei ole elus saavutanud mingit märgatavat positsiooni (näiteks dotsendi kraad — nooremteadur ei mängi siin veel mingit rolli).
Sagedased on juhud, kus teatud vanuseni (näiteks kuni 3 aastat endast vanemani) tuntakse suhtelist üleolekut, vanemate ja soliidsemate puhul aga samaväärsust.
Seega jagunebki eakopleks (ekp) justkui kaheks — kõigepealt üvk (üleväärsuskompleksiks) nooremate suhtes ja teiseks svk (samaväärsuskompleksiks) vanemate suhtes. Omaealiste puhul, nagu näha, on olukord kõige kriitilisem ning igal võimalusel püüab kompleksi omav inimene sellele mitte mõelda, kuigi alateadlikult omab omaealiste suhtes üvk-d. Kompleksist vabanemine toimub arvatavasti eelkõige paljukordsete elukogemuste põhjal, kus ollakse oma teadmistes või saavutustes nooremale inimesele paljukordselt alla jäänud.
810918
2 kommentaari:
Väga huvitav ja terane käsitlus! Eriti uudsed ja huvipakkuvad on siin stabiilsuskompleks ja eakompleks. Loodetavasti analüüsis tänane webxan tolle teooria alusel ka iseennast?
Tolleaegsete "teooriate" kirjapenek võis küll olla tänapäeva kirjapildile pisut võõristav (mis peamiselt tuleb küll autori omapärasest väljendusviisist), aga eks suurem osa noist mõtetest said ikka juba siis alguse ning on saatnud mind läbi elu. Hilisemaid korrektuure ehk on tulnudki.
Et ma 20-aastasena pidasin komplekse siiski enda jaoks taunitavates nähtusteks, olen püüdnud nendesse taastakerdumist ka vältida.
Võimalik, et meditsiinilises mõttes mul pole ühtki kompleksi, kuid tegelikult on mul siiski need olemas, vähemasti avk.
Enda meelest kesmise kategooria näitlejana suudan välja mängida ka teisi rolle. Stabiilsuskompleksi mul vaevalt et on. Eakompleksi kohta kirjutasin aga juba toona, et see esineb reeglina noorematel inimestel.
Postita kommentaar