IS 066-6906
Mulle on tehtud etteheiteid, et nimetan "normaalseks" praktiliselt ideaalset inimest. Sellega võib isegi nõustuda, et "normaalseks" pidada normile vastavat, nö standardhälvet üldisest keskmisest. Niisugusel puhul tuleb mul loomulikult terminit muuta ja algul "normaalseks" nimetatud inimest "ideaalseks" nimetada. Sest kui võtta üldine keskmine, tuleb välja, et ka joomine, suitsetamine jne on normaalne.
Eks ta tegelikult nii olegi. Loetakse ju karsklasi vaata et ebanormaalseiks. Niisiis ei hinda ma inimesi "normaalsuse", vaid ideaalsuse järgi. Mida ideaalsem on inimene, seda väiksem on "hinne" (seda lähemal nullile). Absoluutselt nulli vististi pole olemas. Ühiskond lihtsalt ei lase niisugusel indiviidil eksisteerida.
Kui asja siiski kriitilise pilguga vaadata, peab nentima, et Maailm siiski on ebanormaalne, kuid katsu sa niisuguse väitega lagedale tulla. Kuna peale jääb enamus, siis on vastus vaid üks: mitte maailm, vaid mina olen ebanormaalne.
Ma ei ole ateist ega usklik, nimetan end pigem objektivistisk (kui tingimata mingi "-ist" peab olema), olen lihtsalt inimene. Ma pole ideaalne (normaalne?) inimene, kuid minu kohus on sellele võimalikult lähedale jõuda.
AGA:
— kas on normaalne, et inimene peab end Inimeseks ja üldiselt teistega ei arvesta?
— kas on normaalne, et inimene, olles ka üks paljudest loomaliikidest, on, vastandina teistele, mitte liigi säilimise, vaid kadumise. "puhastuse" huvide eest väljas?
— kas on normaalne, et mõistuslik olend, kes näeb, et nii edasi minna tähendab katastroofi, ometi midagi globaalset ette ei võta?
— kas on normaalne, et kui me tahame rahu, peame valmistuma sõjaks?
ja nõnda eadsi...
1 kommentaar:
See kirjatöö jättis mulle väga sümpaatse mulje. Mis puutub inimesse, siis tulebki minu meelest seada kõrgeid normaalsuse standardeid, et meie ühiskond veidigi paremuse suunas liiguks. Kõik loo lõpus küsitu on minu meelest sügavalt ebanormaalne, ja sedasama on meie praegune ühiskondki - mida enam asjadesse kriitilis-kaine pilguga süüvida. Kõnekas on juba seegi, et globaalne olukord pole antud loo kirjutamisest saati kuigivõrd paremuse suunas nihkunud, kohati lausa vastupidi.
Levinud ettekujutus maailma ja inimühiskonna normaalsusest ("küllap siis nii peabki see asi korraldatud olema" jms) ning ka üldlevinud normaalse inimese kuvand on sügav (enese)pettus. Arvestades inimeses peituvat potentsiaali ja maailmas leiduvaid teadmisi, on praegune olukord täiesti väljakannatamatu ja sürreaalne - vaata, kuhu tahad. Tahaks loota, et 21. sajand saab märkima üldise teadlikkuse tõusu ja paljudele jamadele otsustava lõpu tegemist. Sest muidu on meiega küll "kellad" (vähemasti maise eksistentsi mõttes).
Postita kommentaar