neljapäev, 18. detsember 2008

Härra Schulz (XXII)

Mingi tühja vaheruumi järel tuleb suurem saal. Saali nurgas on väiksem puur ja selle juures mingi lift, mille kõrval mõned toiduained. Vastasseinas on justkui juhtimispult ning keset ruumi operatsioonialaua sarnane moodustis. Laual lebab... Hugo. Poiss hingab veel, pulss on hirmus nõrk.

Kutsuge imekähku reanimatsioon! Las paar meest tulla veel alla. Ja võtku telefon kaasa..., hüüate väljapääsu suunas jooksvale mehele järele ning lisate omaette: ... meil võib siin veel põnevaks minna.

Ringivaatamiseks pole eriti aega. Lähete järgmisse ruumi. Äkki paneb teid võpatama kusagilt kostuv direktori hääl: "Me võitleme inimkonna tuleviku nimel." Nagu kummituste toas, mõtlete. Jõudnud järgmisse ruumi, märkate selle teises otsas kiirestisulguvat ust. Tähendab — siin on veel keegi. Viis relvastatud meest jõuavad kohale. Annate märku, et osa neist paigale jääks. Koos teistega ründate edasi. Uks avaneb automaatselt.

Olete ruumis, mille keskel on suur pult. Seina ääres seisaks justkui mingi kapp, millel on palju tulukesi ning viis ekraani. Näib, et tegemist on raali või millegi selletaolisega. Kaks ekraani on pimedad, ühel on näha mees ukse juures, teisel ainult uks, kolmandal aga seersant Voss. Ekraanile, kus oli uks, ilmub käsi, mis ukse lahti tõukab. Samas avaneb uks vastasseinas ning lävel seisab sama mees, kelle enne arreteerisite. Ta tuleb lähemale ja vaatab teid. Silmanurgast näete ekraanil enda kujutist.

— Te olete arreteeritud! Tulge meiega kaasa! ütleb Hafman.

Kaks meest lähenevad laskevalmis automaatidega. Mees vaatab ühele neist otsa ja see viskab automaadi käest, justkui oleks relv teda põletanud: Elekter! ütleb ta.

Teine, nähes kolleegi abitut seisundit, tulistab valangu mehesse. Teie ja Hafman karjatate peaaegu korraga, et ei tulistataks. Raalil hakkab üks punane lamp vilkuma ning mingi kell põrisema. Tundmatu taganeb sammu ja vaatab tulistajale otsa. Ekraanile ilmub politseiniku nägu, siis muutub suuremaks, justkui lähivõte, ning ümber selle tekivad mingid oreoolid. Ekraanil. Jälgite seda pingsalt. Kõik mehed vaatavad vaikides sündmuste käiku. Korraga muutub ekraan mustvalgeks ja sinna jäävad vaid politseiniku näo kontuurid ning need mõistatuslikud oreoolid. Mees jõllitab politseinikku. Siis hakkavad ekranil rohelised ringid liikuma, tekkides ekrani servas ja tõmbudes ümber politseiniku näo kontuuri kokku. Samas hakkab politseinik jäigastuma...

— Tehke ometi midagi!, karjub mees, kes sai elektilöögi: Ta ju tapab Jurno...

Hafman, vaadake neid seal, näitate ebamääraselt raali suunas.

1 kommentaar:

propsis ütles ...

Väga vinge värk nende sõna otseses mõttes arvutiseerunud küborgidega! Tähelepandav on Suure Kala hämmastavalt kiire naasmine, olles alles autoga põgenenud. Teleporteeruja? Igatahes, pinge on kasvanud haripunkti!