Võhik

tumehallide seintega saal
pühin vanadelt piltidelt tolmu
seda tolmu siin varem ei olnud
saal ise kui lõputu maal

lõputul hulgal maale
ripub õhus ja seintel ja laes
iga tolmukorra all eos
uus peaks olema luule

pühin ja nühin neid halle
kuid ei saa sellest midagi abi
nad seisavad aegade läbi
aeg veereb kui sületäis palle

tolmulapi siis virutan nurka
meeleheitlikult raputan pilti
et pole ka ühtegi silti
kui leiaksin kindlama urka

järmine
sellelt ma naha nülin
halli naha alt leiangi liha
halli
no küll teeb viha
lausa tujutuks lülib

aitab
otsin väljapääsu
otsin kuid seda ei ole
kõik ümbritsev hall nii kole
kuid mul pole mingit pääsu