— Niisiis pole meil siin enam midagi teha. Meie funktsioon on lõppenud. Olde. Teie ei saa aga oma aeda enne restaureerima hakata, kui eksperdid on asja üle vaadanud.
Viimane lause solvab pisut restauraatorit. Kuid teid ei häiri see põrmugi. Te isegi ei vabanda. Surute restauraatori kätt ja istute autosse. Olde samuti. Teil pole tahtmist siin kauem olla. Mitte minutitki. Kavatsete sõita hotelli ja asjad kokku pakkida.
Heliseb telefon. Olde vajutab nupule ja te kuulete roboti häält:
— Härra Halmega soovitakse vestelda.
Sedapuhku oli tegemist telefonikeskjaama robotiga. Igaühel pole sellist võimalust — tellida kõne telefoniroboti kaudu.
— Jaa, jaa, ma olen siin.
— Tervist, Halme. Ma õnnitlen teid! Mulle on teie võit teada! See oli Vana hääl.
— Hafman on surnud...
— Tean ka seda. Kahju, et nii läks. Jälgisin teie tööd pingsalt. Ausalt öeldes ei teagi, kas ma oma vana peaga oleks osanud midagi... Aga nüüd olete oma töö teinud ja teie komandeering on lõppenud, kolonel Halme. Loodan teid õhtul enda juures näha.
— Kuulsite — ta ütles kolonel, on Olde terane.
— Egas ma kurt ole, vastate ükskõikselt.
Jõuate võõrastemaja ette. Lähete oma tuppa ja pakite asjad. Üürilisi on tunduvalt rohkem kui neli. Juba tänavalt vaadates paistavad punased ja kollased kardinad. Kutsute Bergini. Nagu alati, ei lähe tal kaua:
— Lähete ära, härra major?, küsib ta.
— Jan, ma tahtsin teile öelda, et... mina olen teie õepoja surmas süüdi...
— Kuidas? Teie?
— Ma ei oleks tohtinud teda tookord kaasa võtta... lossi juurde...
Peaaegu kolm minutit olete mõlemad vait.
— Ja-ah, poiss oli uudishimuline... Kahju temast... Aga teie ei peaks end süüdlasena tundma... Ma lugesin teie Taubeli või — õigemini — Hafmani artiklit.... See direktor Schulz, tema on kõiges süüdi...
— Ka nemad on surnud — major Hafman ja see Schulz... ja üldse on vist juba üle saja surnu... mul on arvestus segi läinud! Kujutate ette! Nii palju laipu, et arvestus läheb segi... Ja mille nimel? Mille nimel? ... Tuleviku nimel? Idiootsus... Ja milles Hugo süüdi oli?...
— Jah, mis parata, mis parata, ohkab portjee.
— Teate... Te võiksite edaspidi... ainult musti kardinaid kasutada. Need sobivad sellele võõrastemajale, sellele hotellile, sellele linnale...
Jälle on tükk aega vaikust. Tavaliselt Berginile ei meeldi, kui võõrastemaja hotelliks ei nimetata. Siis Bergin ohkab ja väljub. Ta ei ohka "võõrastemaja" pärast. Istute pikka aega liikumatult. Siis võtate telefoni ja valite Olde.
— Aga mis teie arvate — kas me tegime ikka õigesti? Äkki oli direktoril õigus? Äkki nad tahtsid tõepoolest maailma parandada?
Olde ei vasta. Küllap mõtleb, et olete hulluks läinud.
— Muidugi, muidugi, ... ma naljatan, püüate end parandada: kas sõidate koos minuga pealinna? Tegelikult mõtlete siiski robotitest, kes "võitlesid inimkonna tuleviku nimel".
Illar Leuhin, 1979...1980
5 kommentaari:
Lõpetuseks tahaksin pikema sõnavõtu kirjutada, aga hetkel suundun end välja magama :D
Kui see oli võit, siis oli see küll Pyrrhose võit.
Lühiromaan tervikuna oli üpris vastuoluline. Kiitust väärib loo idee ja süžee jookseb kenasti. Igavuses seda juttu kindlasti süüdistada ei saa. Dialoogid mõjuvad kaunis naturaalsetena ja lisavad loole värvi. Samas, nagu ka kass27 märkis, häirib siin-seal võimuesindajate äärmine naiivsus ja saamatus. Tegevustikus leidub ka ebaloogilisusi ja piisavalt läbimõtlemata asjaolusid. Minu meelest jääb loost õhku pisut liiga palju lahtisi otsi ja vastuseta küsimusi - aga eks autor sooviski ilmselt nõnda lugeja fantaasiat ergutada?
Õigupoolest olekski siinkohal põnev kuulda ka autori meenutusi teose saamisloost ja sellega kaasnenud kaalutlustest, varjatud tagamõtetest jms.
Samuti tuleb veel oodata kass27 lubatud pikemat üldanalüüsi. ;)
Lubatud üldanalüüs tuleb ;) Enne aga üritan kogu loo uuesti läbi lugeda ning vaikuses ja rahus läbi seedida.
Nagu ma vist ka mingis kommentaaris vihjasin, polnud mul isegi selle loo sisu meeles. Ja ma ei lugenud seda enne ümberkirjutamist isegi mitte läbi. Järelikult on kaunis mõtlematu loota, et mul oleks meeles, mida ma ligi 30 aasta eest veel mõtlesin.
Küll aga tekkis minulgi mitmeid mõtteid seda kirjutist toksides ja võimalik, et ma kirjutan hoopis omapoolse kokkuvõtte.
Too on ka tore plaan!
Postita kommentaar