Üks värelev leek mu peos
teeb mu peo nii soojaks
Temasse peidetud ja tema eos
on tänaõhtune päikeseloojang
Järve taha vajuv päike
ei paistaks vist kaugelt nii kenana
kui mu peos ei oleks see väike
sädelev leegike elamas Temana
Üks värelev leek mu peos
teeb ka südame soojaks
aga ehk on neil tõesti seos?
jah, süda on sädeme loojaks
. . .
Häädemeestel, sept. 1979
5 kommentaari:
Väga kaunis!
Kaunis jahh ;)
Mul on selgesti meeles, kuidas mulle tuli ükspäev värsikirjutamise isu peale.
See oli üks kordi, kui ma kolhoosist viilides Häädemeeste jahimajakeses linnurõngastamise tööd tegin. Käisin roostikus ragistamas ära, rõngastanud võrku sattunud ruigad ja rähnid ja roolinnud...
Edasi oli vaja teha pisike tiir puistu vahele. See meie tiir oli mitme kilomeetri pikkune.
Kui võrgud kontrollitud, selitasin kivile ja kirjutasingi need read.
See oli küll septembris, aga oli nn vananaistesuvi. Väljas oligi soe nagu suvel.
Aga tegelikult oli siis HOMMIK, ehkki read viitavad loojuvale päikesele. Päike just tõusis ja õhk muutus järjest soojemaks. Isegi palav hakkas.
Peagi panin kummikud jalga tagasi ja vantsisin hüti juurde.
Imeks pandav kui hästi see kõik meeles on püsinud ;)
Pakun, et see hetk oli kuidagi eriliselt kirgas. Ega muidu poleks ka selline ilus luuletus sündida saanud.
Postita kommentaar