Tõenäoselt on esemeid ümbritsevad energiaväljad samased Maa (ja teiste planeetide resp. kehade) magnetväljadele. Aga selleks, et neid vastavate eriliste võimeteta inimene saaks mõõta, peame need esemed viima välja Maa magnetväljast, nii nagu peame kaks keha viima välja Maa gravitatsiooniväljast, kui tahame mõõta neile mõjuvat ülemaailmset Newtoni gravitatsiooniseadust, see tähendab — nende vastastikust tõmbumist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga.
Muidugi tehakse neidsamu katseid ka Maal, kasutades selleks väikesi kavalusi. Milleks on siis inimesel pea õlgade peal? Huvi korral loete selle kohta ise, kasutades selleks kaasaegset füüsika-alast kirjandust.
Oli aeg, mil jamaks peeti isegi termovälju, ehkki need on loogiliselt endastmõistetavad (vt illustratsiooni). Termoväli on igat eset ümbritsev, kusjuures elututel sõltub tema temperatuur (välja aktiivsus) eelkõige keskkonnatingimustest (milline on ruumi temperatuur, keskkonna koostis, valgustatus ja nii edasi).
Niisiis on tagasihoidlike arvestuste kohaselt igal kehal vähemasti kaks energiavälja. Igal kehal. Olgu temiga väli tähendatud mingi piiratud ruumiosa, mis erineb mingite omaduste poolest ümbritsevast keskkonnast. Elusolendid on ka siin muust maailmast rikkamad. Eks elu maksa ka midagi. Mis see elu jälle täpsemalt on, sellest vaikivad maailma leksikonid. Siinpuhul on vaikimine tinglik, sest tegelikult on Elu püütud vägagi erinevalt defineerida — kui aga harjute ära korraga rääkivate inimeste summaga, mida antud situatsioon meenutab, võib ka niisugust olukorda tinglikult vaikuseks nimetada. Nagu igasuguste (nt matemaatiliste) konstruktsioonide korral, nii tuleb ka meil üht-teist poolvägivaldselt omaks võtta, kasvõi ajutiselt.
Lisaks kahele mainitud väljale lisandub inimese puhul veel kolm — eluväli, emotsionaalväli ja mentaalväli. Nimetagem need nii. Jämedalt lähenedes võime mudelit lihtsustada, kui jätame loomad (v.a. Homo sapiens) ilma mentaalväljast, taimedele jätame aga ainult eluvälja. Tegelikkuses eksisteerivad üleminekunüansid ja osaväljad jätkem tulevikuteaduste määratleda.
3 kommentaari:
Elektromagnetväli ja termoväli on tõesti kaheldamatult omased igale soojaverelisele elusorganismile. Mis puutub jutu viimases lõigus mängu toodud täiendavatesse väljadesse, siis nende eksistents käesolevast arutlusest veel teoreetilist põhjendust ei leia. Ehk jõuab autor selleni järgmistes osades?
Elu defineerimise näol on aga minu meelest tegu materialistliku maailmapildi tõsise komistuskiviga. Mitte ei mõju veenvana materialistide käsitlus, mille kohaselt elu on sekundaarne fenomen, mis ilmmeb ranges vastavuses füüsika ja keemia seaduspärasustega spontaanselt, kui kokku panna sobivad molekulid, need liita organellideks, viimased omakorda rakkudeks, hulkrakse elu korral ka rakud kudedeks, koed organiteks ja organid organismiks. Intuitsioon ütleb, et elu on midagi hoopis enamat kui korrastatud molekulide teatav füüsikaline koostoime. Aga mis ikkagi?
Aga miks peaks siin veel midagi olema? Ehk sellest piisabki: koed, organid... ja valmis?
Toimub ehk pidev käimalükkamine. Kust vaid esimene tõuge alguse sai ;)
Postita kommentaar