Alustatud küsimisi vist ei tarvitse jätkata, sest ilmselt pole kedagi, kes oleks näinud meie Galktikat, rääkimata veel suurematest üksustest.
Selle skolastilisena tunduva arutluse peale vastavad kavalamad, et nemad tunnetavad kõike mainitut mitte nägemisaistingute, vaid mõttemeele, loogilise mõtlemise abil. Ja just seda ongi alljärgneva lugemiseks tarvis. Selle asemel, et esimese ettejuhtuva argumendi puhul kõigest hingest vastu vaielda, soovitame suhtuda, vähemasti püüda suhtuda, mõningase poolehoiuga, miks-ka-mitte-stiilis. Vastasel korral puudub selle kirjutise lugemisel mõte.
Juba pikka aega on inimene kasutanud elektrit. Seni pole aga keegi suutnud üheselt seda defineerida. Tõepoolest. On elekter energia- või elejtronivoog? Võõrsõnade leksikonist (edaspidi — V.lex) võime lugeda, et elekter on mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel. Ütleb see definitsioon teile midagi? Vähe tõenäone. Loodame, et keegi lugejaist ei pahandu, kui lepime kokku, et me ei tea, mis on elekter.
Mingem edasi. Mis on elektriväli? V.lex: Elektriväli on füüsikaline väli, osa elektromagnetväljast ja elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli; koosneb elektri- ja magnetväljast, mis moodustavad ühtse terviku. Oleme ikka samatargad, isegi kui need definitsioonid hoolega põhe õpime. Termide füüsikaline väli, elektrilaeng ja magnetväli jäägu lugeja hooleks. Etteruttavalt olgu öeldud, et nende termide sisuline mõistmine sellega vaevalt paraneb. Soovitav on pöörduda mõne füüsiku poole... ja te võite veenduda, et ka tema ei suuda neid mõisteid teile sisuliselt selgitada. Nii jäägemgi tasandile — kokkulepe — ja mingem edasi koolitarkuste-radu.
Teame, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Võtkem see postulaadiks. Jätame sinnapaika V-lex-i ja otsime abi mõnelt spetsiifilisemalt kirjatükilt.
Välja, mis annab seisvate elektrilaengute vastastikust mõju edasi Coulomb'i seaduse järgi, nimetatakse elektriväljaks. Coulomb'i seadus ise ütleb, et kahe punktlaengu vastastukuse mõju jõud on võrdeline laengute suuruse korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga ning on suunatud piki laenguid ühendavat sirget — F = K * (q1 * q2) : r2. Magnetvälja tekitavad kas liikumatud elektrilaengud või muutuv elekriväli ning magnetväli mõjub ainult liikuvatele laengutele.
Selline jutt ei tohiks olla uudiseks. Aga sellegipoolest jääb see enamusele meist hirmus kaugeks. Võtkem nii kasvõi igapäevane Maa magnetväli ja püüdkem mõista, mis see sisuliselt on. Milline seos on Maa magnetväljal hariliku magnetväljaga või elektriväljaga? Kas siis Maa on püsimagnet? Kuid vististi on mõistlikum, selle asemel, et taas laskuda definitsioonide maailma, jätta vastete leidmine füüsikute hooleks ning ise edasi rutata. Sest time is money, nagu mõnel pool on tavaks öelda. On selge, et kõikidele üldtuntud termidele ei suuda me rahuldavat vastust leida. Tavalist reainimest ei huvitagi näiteks, misasi see valgus on. Ta ütleb, et valgus on valgus. Ja tal on õigus!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Noor kirjamees on tabanud naelapead - ei tea me siiani, mis asjad on õigupoolest elektri- ja magnetväli. Tõsi, hästi teatakse, kuidas need avalduvad, aga mis on mainitud nähtuste "taga", see jääb sügavalt ebaselgeks. Kaasaja füüsikute üheks suurimaks unistuseks on saada valmis ühendvälja teooria - selline, mis liidaks ühtsesse mudelisse kõik kolm looduses esinevat fundamentaalset vastasmõju: elektromagnetväli, tugev ja nõrk tuumajõud. Aga siiani pole sellega veel keegi toime tulnud - ehk aitavad loodetavasti järgmise aasta suvel CERNis jätkuvad eksperimendid kaasa selle eesmärgi saavutamisele.
Elektri kohta öeldakse viimasel ajal, et tegu on elektronide suunatud liikumisega - selle kontseptsiooni haukab loogiline mõistus veel kuidagi läbi.
Täpsustaks veidi: elekronide suunatud põrkumine (nagu doominonuppude langemise guinessi rekordis).
Sõna põrkumine väljendaks täpsemalt ka minu arusaama asja olemusest. Kuid siiani räägitakse ju koolis siiski liikumisest.
Kordan, et lugu on kirjutatud siiski aastal 1980.
Mina pidasin toda liikumist põrkumiseks siiski juba vähemalt aastal 1978. Kuidas toda praegu õpetatakse, pole aimugi. Minu pägalikel pole arusaamisega seni probleeme tekkinud :))
See on nüüd küll enneolematu ande vaka all hoidmine. Need pägalikud tuleks üles rivistada ning suurtele füüsikutele näidata. Ehk saavad viimasedki siis lõpuks teada, mis see elekter selline on.
Postita kommentaar