pühapäev, 23. november 2008

Mudelid (V)

Füüsikata kui teaduse isata (kui matemaatikat teaduse vanaisaks loeme) me siiski läbi ei saa. Praegusaja inimese kujutlus kasvõi näiteks ajust on täienenud sedavõrd, et teatakse rääkida biovooludest, mida varasematel aegadel hingeks, mõistuseks või millekski veel abstraktsemaks nimetati. Termist enesest kõneldes peame jällegi pöörduma V.lex-i poole, kus seisab, et biovoolud on kudedes tekkivad imenõrgad bioelektrilised voolud. See tähendaks elektronide erineva kiirusega ümberpaiknemist raku ühest osast teise, ühest rakust teise, ühest koest teise ja nii edasi. Neid imenõrku voole on võimalik registreerida ja entsefalograafi abil paberile joonistada. Teatavasti on teadvuseta (ka uneta "une") olekus inimese biovoolud nõrgenenud. Neid rahulikke laineid nimetatakse deltalaineteks. Mida aktiivsem on katsealune, seda aktiivsemad on biovooud (alfa- ja beetalained jne), mis on ka loogiline.

Muidugi pole biovoolud üksnes ajus. Kuid on samas ilmne, et aju biovoole tuleb kõige tähtsamateks pidada — neist olenevad ju inimese aistingud, vastureaktsioonid, mõttetegevus. Loogiline oleks arvata, et neid nõrku voole on võimalik ka segada, analoogiliselt raadiolainete segamisele. Ju see nii ka on. Mitte asjata ei ennusta astroloogid päikeselaikude järgi inimkonnale sõdu (mis pole muud kui päikese kiirgusaktiivsuse muutusest tingitud inimkonna psüühilise aktiivsuse kasv). Nüüdsel raalide ja kosmoseajastul jääb loota vad läbirääkimistele... kuid see ei puutu asjasse.

Astugem nüüd üks pisut pikem samm edasi ja küsigem — kui on olemas biovoolud, miks ei peaks siis olemas olema bioväljad? Meie endi antud seadustega pole biovälja eitamine sugugi kooskõlas. Millel põhineb telepaatia? Kas pole auraks* nimetatu seesama loogiline bioväli? Õnnetuseks (resp. õnneks) ei jõua me iga üksikasja kallal arutleda (resp. targutada).

On olemas inimesi, kes näevad biovälju. Õigupoolest peaks siinkohal sõna "näevad" seisma jutumärkides, kuid kuivõrd me saame aru, et tegemist on mingi isepärase tunnetamisega ja mitte igapäevase nägemisega (meie mõistes), võime jutumärgid ka ära jätta. Muuhulgas olgu mainitud, et need isikud ise nimetavad oma tunnetust just nimelt nägemiseks. Mõned sellistest inimestest on võimelised välju (jõuvälju) nägema mitte üksnes elusolendite (taimed, loomad, inimene) ümber, vaid ka elutute (nt kristallide, suvaliste esemete) ümber.


* siin tekstis pole arvestatud selle sõna meditsiinilise tähendusega

2 kommentaari:

propsis ütles ...

Asjalik, loogiline ja üllatavalt tänapäevase sisuga jutt. Taga huvitavamaks läheb pealegi! :)

kass27 ütles ...

Arutlusena pälvinuks see kirjutis kindlasti hinnet 5.