teisipäev, 25. november 2008

Vampiiridest (III)


Kolmas pilk vampiiridele puudutab paari eelneva sissekande tagust terminit teiker. Tolles, enam kui veerandsada aastat vanas kirjaloos oli kasutatud mitmeid teisi termineid (tolle kirjatüki terminoloogia põhjal terme), kuid mitte terminit vampiir.

On selge, et seesugused vampiirid on tänapäevad reaalselt olemas. Energiavampiirid nimelt. Kindlasti olete teatud inimestega koos viibides ka ise seda tunnetanud. On neid, kes teid surmani väsitavad. Nad pumpavad teid energiast tühjaks ja muutuvad ise sellest aina erksamaks.

Muide, kui keegi neid ridu lugev inimene julgeb väita, et tema ei tunne küll iialgi end kellegagi suhtlemisest kurnatuna, siis tasub sügavalt uurida, kas sellisel puhul polegi neid ridu lugema trehvanu ise mitte vampiir.

See mõte vajab kahtlemata edasi arendamist. Vampiirlus on ilmselt märksa laiemalt levinud nähtus kui me seda arvatagi oskame. Ehk siis, jämedalt öeldes, enamik inimesi on energiavampiirid. Kuid erinevate inimeste mõjuväli on lihtsalt erineva tugevusega. Tugevam vampiir neelab nõrgema (energia) alla. Kui kokku trehvavad kaks sama kaliibriga vampiiri, tekib nende vahel reeglina tüli.

Mõtleme oma kogemustele! Avan nüüd ja siin selleks "vaba mikrofoni", et pärast teatavat kommenteerimise aega teemaga jätkata ning kirjapandu kokku võtta.

6 kommentaari:

kass27 ütles ...

Ju ma siis kodus pidevalt tülitsengi sellepärast, et ei taha oma energiat ära anda. Mulle on lausa öeldud, et annan endast positiivset ja rahustavat energiat. Iga asjal olgu piir. Energia jagamine toimugu vastastikku. Kui keegi minult ainult saada tahab ning vastu vaid mühaklust ja jõhkrust pakub, siis sihukesi tüüpe ma ignoreerin.

propsis ütles ...

See teema on nii huvitav ja mitmetahuline, et juttu jätkub kahtlemata kauemaks. Olen minagi tundnud, et teatud isikud mõjuvad mulle lausa füüsiliselt väsitaval moel (olgugi et ma nendega suhtlemisele väliselt kuigi palju energiat ei kulutagi).

Energiavampiirlus (biovampiirlus) põhineb olulisel määral teaduse poolt üheselt kinnitamata teoorial, et inimese füüsilist keha ümbitseb teatav energeetiline informatsiooni-struktuur - bioväli ehk aura. See moodustub isiku eluenergiast (tuntud ka kui praana, chi jmt). Biovampiirluse käsitlemisel on eelduseks ka seisukoht, et on võimalik eluenergia ülekanne inimeste vahel.

Bioenergia ülekanded toimuvad suhtlevate isikute vahel ilmselt paratamatult ja loomulikul viisil, eriti kui nende vahel tekib emotsionaalne kontakt. Ideaalis võiks see energiavahetus olla kahepoolne, veelgi parem oleks biovälja võnkumiste resonants - vastastikune võimendumine. Samas leiab sageli aset ka teadlik "energiadoonorlus" - seda näiteks juhtudel, kui kellegi muret kuulame ja teda lohutame.

Kui aga osavõtliku tähelepanu kerjamine (haledate juttudega, kaaskodanike süümestamisega jne) muutub mõne isiku puhul regulaarseks, siis on alust arvata, et too tegelane on sihiks seadnud energia nillimise. Taolist laadi vampiirlus on levinuim hädisemat tüüpi vanainimeste seas, aga mitte ainult - siia kuuluvad kõikvõimalikud kroonilised hädaldajad ja märtrid.

Teiseks levinud energia pätsamise viisiks on pidev provotseeriv, ärritav käitumine - seepeale hakkab enamus inimesi "lekkima" (läheb endast välja), nii et vampiir saabki oma energia-ampsu ära napsata. Ma tunnen isiklikult üht selle tüübi "tõupuhast" esindajat.

Mõlemad kirjeldatud käitumised võivad olla nii universaalsed kui selektiivsed (suunatud kindlale ohvrile). Viimasel juhul võib kauaaegne vampiirlus jätta ohvrile nii füüsilise kui psüühilise jälje.

Samas on vägagi võimalik, et osa isikuid on nii osavad vampiirid, et suudavad teise inimese biovälja kallale pääseda ka neutraalse kokkupuute käigus. See väljendub usutavasti seletamatus ebamugavuses ja vastumeelsuses, mida mõne isikuga kokku puutudes tunneme. Tõsi, siin võivad lisaks energeetilisele tasandile mängu tulla ka mitmed proosalisemad põhjused, alates "kehakeemiate" sobimatusest ja lõpetades mõne häiriva asjaoluga isiku välimuses või maneerides. Üleüldse ei tasuks kedagi liiga kergekäeliselt energiavampiirluses süüdistada.

Miks ja kuidas inimene energiavampiiriks hakkab? Kas selleks on olemas ka sünnipärane eelsoodumus, või saadakse biovampiiriks õppimise teel / keskkonna mõjul? Need küsimused nõuavad minust targemat vastajat. Aga on selge, et kaasinimeste energia omastamisega tegelevad pigem isikud, kelle loomulik eluenergiaga varustamine on miskit pidi raskendatud või blokeeritud. Siia kuuluvad muuhulgas kehaliselt haiged või psüühiliselt muserdatud (depressiivsed) isikud. Aga arvatavasti ka pealtnäha normis kodanikud, kes ei suuda mingil põhjusel iseseisvalt piisavas koguses eluenergiat omastada. Seda temaatikat ma siinkohal pikemalt lahkama ei hakkaks - ehk on kaaskommentaatoritel midagi lisada?

Energiavampiire on oma raamatutes käsitlenud näiteks Vigala Sass, samuti leiame sellealaseid tarkuseivakesi küllaga teiste Eesti sensitiividega tehtud intervjuudest. Hiljuti ilmus eesti keeles ka tõlketeos "Energiavampiirid", mida ma pole küll veel lugema trehvanud. Väga ilmekalt ja piltlikult kajastab suhete kaudu toimivat energiavahetust James Redfield oma spirituaalses seiklusromaanis "Taevalik ettekuulutus".

Samas tunnen isiklikultki üht sensitiivi, kes isiku "kukil" istuvate energiavampiiride olemasolu ära tajub. Väidetavasti suudavad tasemel sensitiivid inimese ka püsivampiirist "lahti lõigata" (astraaltasandil olevat taoline side näha vampiiri ja ohvrit ühendava energialondina). Tõsi, sideme katkestamisega kaasneb ka isiku enda vastutus, et mitte võimaldada selle taasteket.

Biovampiirluse vastu on erisuguses kirjanduses välja pakutud terve rida kaitseabinõusid. Need hõlmavad muuhulgas käte ja jalgade risti asetamist (sellega sulgeme oma energiavälja), emotsionaalse tasakaalu hoolikat hoidmist oletatava vampiiriga suhtlemisel ning lõpuks lihtsalt taolise isiku ignoreerimist, nagu kass27 enda väitel kenasti praktiseerinud on.

Nagu mainisin, energiavampiirlus on nii laialdane valdkond, et sellest võiks pajatama jäädagi. Näiteks tekib kaastundlikumal lugejal ehk kohe küsimus, kas energiavampirism on ka "ravitav". Kuidas leida väärikamaid viise energia hankimiseks? Aga nonde asjade kohta tasub juba lugeda mõnest teemakohasest raamatust.

Jään ootama vastukajasid!

webxan ütles ...

Propsise viimane sissekanne olgu eeskujuks kõigile, kuna just see on sedasorti jutt, mida sellele lakoonilisele algusele lisaks ootasin.

Ma ei kasutaks sõnade komplitseerimist ning jääksin siiski vampiirluse või teikerluse juurde.

Propsise juttu annab pea iga selle nüansis täiustada analoogsete näidetega ning käesolev näib olevat üks väheseid kordi, kus mul vastu vaidlemiseks põhjustki pole.

Tõsi, võiksime küll püsida seniste (maailma)teadmiste piires ja häbenemata kasutada ka energia jäävuse seadust, kui kõneleme energia ülekandumist ühelt persoonilt teisele.

Omaette fenomen on sünergia, millele Propsis samuti viitab nn klappivate isiksuste korral.

Enne kui kogu loost lubatud kokkuvõtet teha, ootan siiski kannatlikult — ehk keegi võtab siiski veel kommenteerida.

kass27 ütles ...

Püüan täiendada Propsise kaht teemat: kas enrgiavampiiriks sünnitakse ja kas see on ravitav.
Arvan, et inimestel on sündides ikkagi teatavad eeldused energiavampiiriks hakkamisel ja mittehakkamisel. Lasteaias lapsi jälgides panin seda selgelt tähele. Mõni neist oli hüperaktiivne ja kurnas ära kõik kasvatajad, teine tegutses vaikselt ning tema sigadusi tuli päev läbi likvideerida kuni füüsilise nõrkemiseni. Üks inimene ei suuda üht vampiiri ümber kasvatada. Vaja oleks koostööd. Lausa sõjalist strateegiat. Arvan, et see ümberkasvamine oleks võimalik. Kui vaid meie mugavus just ignoreerimisega asju lahendada võimu ei võtaks. Mina ei ole leidnud endale kaasvõitlejaid energiavampiiride materdamiseks, seega pean üksi hakkama saama. Olen harjunud, et mind jäetakse kõige viletsamas olukorras oma hädadega üksi. Aga võitlemast pole ma sellegipoolest veel loobunud :)

kass27 ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
kass27 ütles ...

Likvideerisin topeltkommentaari.