Ma olen üksi keset inimmerd
ja minus mitmeid mõtteid voolab
ei ihka teiste inimeste verd
ei huvita mind sõjatoodang
Ma olen üksi oma mõttelennus
ja selles mõned tarkused ehk ongi
me ideaalid rahu töö ja vendlus
on jäänud võõra võimu vangi
Mis maksab sõna valgel paberil
ja miljon autogrammi selle all
kui ikka hüüab tige sõjapill
ja suitsusammas kõrgub taeva all
Mis maksab laste vali hädakisa
või rauga vaevukostuv hääl
kui aina ohvritele ihkab lisa
must kinnaskäsi valge rahutuvi pääl
Kes hullust suudaks taltsutada
ja peataks julma tapatöö
kes suudaks mõistust vahistada
kes annaks uue rahuöö
IL, 1981
5 kommentaari:
Kas see luuletus oli inspireeritud Afganistani sõjast?
Ma mõtlesin ise ka sellele, et ilmselt just nimelt Afganistanist.
Kummaliselt tundetud värsiread :S Justkui tellimise peale kirjutatud. Sõnad on paika sätitud. Sellise teema vahendamisel oleks oodanud rohkem jõulist hingestatust.
Esmalugemisel mõjus see luuletus mulle just nagu kass27-legi, seetõttu jäi mu kommentaar ka nii proosaliseks. On siiski hoomatav, et autor ei ole ise sõjakoledusi tunda saanud. Kust muidu too jõuline hingestatus ka tulema peaks?
Ka sõjakoledustest läbitulnutega suhtlemisest oleks piisanud. Aga eks tol ajal oli sallitud vaid teise maailmasõja koleduste kajastamine. Nonde sõdade kohta, mille n-liit algatas, ei tohtinud ühtki halvustavat sõna levitada. Siber ja rootsi kardinad ootasivad :(
Postita kommentaar