Muusikahüpotees

IS 072-7055

Miks inimesed kuulavad muusikat, miks üks muusikapala meeldib rohkem, teine vähem? Sellele küsimusele ei oska vist rahuldavat vastust anda niisama kui armastusegi puhul.

Muusika tunnetamine on tõenäoselt seotud inimese astraaliga. Astraaliks nimetatakse elektronide emisiiooni inimese lähedal. Arvatavasti annavad helilained astraalile mingi impulsi ja see, vastavalt muusikapala iseloomule, tekitab inimeses kujutlusi ja tundeid loova aistingu.

Muusika kuulamiseks on mitmeid mooduseid. Seda võib teha pingsalt kuulates ja liikumatult paigal istudes, ekstaasis hüpates ja kareldes, diskorütmist kaasa haaratuna, rääkimata mitmetest üleminekuvormidest.

Tõenäoselt pole diskomuusika kuulamisel karta astraalprojektsiooni, see võib aga toimuda muusika liikumatul ja segamatul kuulamisel. Erinevate muusikapalade, veel enam, stiilide vastuvõetavus (meeldivus) sõltub inimese karakterist. Üldreeglina on muusika andva iseloomuga.

Inimesed, kes üldiselt on vähe mõjutatavad pahadest meeleoludest, saavad (kasvõi väheke) peaaegu igasugusest muusikast. Inimestel aga, kelle tuju kergesti muutub, kes lasevad endale pahal tujul tekkida, võivad teatud muusikast saada halbu emotsioone, halva tuju.

On olemas ka taseme vahe, siis veel vanuseline vahe (vanematel inimestel on selles suhtes tervikuna madalam tase ja nad ei saa aru kaasaegsest "karjumisest").

13. oktoober 1980

Täienduseks täna

Paraku pole ma seni leidnud dokumenti, kus oli kirjas siin märgitud (korratud) mõtet. Seetõttu lisan selle idee siin lühidalt.

Inimeste muusikamaitset mõjutab kõige enam see muusikaline keskkond, millest ta üles kasvab. Näiteks kandlelugude ja simmanite saatel üles kasvanud põlvkond, diskopõlvkond, räpi ja hiphopi põlvkond.