Jõulutunne

Oma suure korrastustöö käigus leidsin ühe Juhan Liivi värssidest ajendatud salmikese, mida võib üritada kaasa ümiseda Karl Aderi viisil. Keelatud pole ka enda koostatud viis. Paberile sorgeldatud read on kenasti dateeritud kuupäevaga 2001.12.20.



Siis kui ma olin veel väikene mees,
lummasid näärid ja näärimees.
Siis oli küünal
ja siis oli kuusk,
ei olnud saane, oli vaid suusk.

Siis olin veidike suurem ma mees,
ei uskunud nääre, ei näärimeest.
Ka siis põles küünal
ning seisis vist kuusk,
kuid seda vaid puhul,
kui aastast sai uus.

Nüüd olen ma suurem
ja üht-teist ka jõudnud.
Nüüd tähtsaim aeg aastas on ikka jõulud.
Ei ole nüüd suuski,
ei näärimeest...
nüüd on vaid saan ja jõulumees.

Siis, kui ma veel olin see väikene mees
seisid mul sokid vaid kummiku sees.
Nüüd on mul sokke kõik aknaveer täis,
no näis, kas ka päkapikk külas mul käis.



Mulle meenub, et kirjutasin need värsid mingiks asutuse jõulupeoks. Meeles on ka see, et kas jõulupidu jäi ära või jagati loosipakid niisama laiali, igatahes ettekandele see sünnitis ei tulnudki.