Täna öösel ma hakkasin Bloggeris surfama. Ikka next ja next. Kas meil on nüüd just eestikeelseid blogisid nii hirmus palju rohkem tekkinud või on sätinguid muudetud. Igatahes kui ma mõne aasta eest sarnaselt klõpsisin, sattusin ma heal juhul paarile eestikeelsele. Seekord aga oli enamik neist eestikeelsed. Silma jäi üldine tendents, et valdavalt kirjutavad plikad, neiud, tädid ja mammid ja enamasti kole vigaselt. Düsgraafikute paradiis! Paar inimest oli juurde märkinud, et neil olla need vead suisa taotluslikud. Ma ei tea siis, kas see on kole naljakas või mis? Kummaline, et valdavalt räägitakse meil eesti keelest kui unikaalsest nähtusest maailmast, eestlusest kui muinsuskaitselisest objektist, mida tuleb säilitada või nagu sitta pilpa peal hoida... Vastuoluline lugu.
Seda enam ehmatas mind üks auväärses eas meesterahva jutulõng, mille pealkiri oli «911». Ega ma pikalt ei lugenud. Sissekanded olid määratult eklektilisemad kui minu omad. Positiivne oli vaid see, et taotluslikke vigu polnud. Laused algasid ikka kenasti suure algustähega ning lõppesid punktiga, nagu kord ja kohus.
Kuid mu mõte uitas selle 911 radadele. Mus tekkis 10 aastat pärast katastroofimaigulist terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele ja muudele strateegilistele paikadele Ameerika Ühendriikides tolle riigi hädaabi numbrile. Huvitav, kas nad sättisid selle päeva nimelt nii, et seda saaks hiljem ameerikalikult 9/11 märkida?
Siis ma mõtlesin, et meil on ju hädaabinumbriks 112. On ka meil midagi seesugust mõistatuslikku juhtunud? Või juhtumas? Mine sa neid terroriste tea. Ei saa neid kuidagi alahinnata. Huvitav, et ma polnud varem iial selle peale tulnud, et kuupäeva hädaabinumbriga siduda. Holliwoodi arvuka filmitoodangu vahendusel on see number pea tervele maailmale tuttav. Teisalt, kui küsitleti suvalisi inimesi Hispaanias, Portugalis, Itaalias või ka Prantsusmaal, olla selgunud, et paljud neist ei teagi, et 112 on üleeuroopaline hädaabinumber.
Seda võiks eelmist eeskujuks tuua kirjutada «koodina» 11/2 või 1/12 — seega siis kas 2. november, 12. jaanuar või ka 11. veebruar ja 1. detsember. Ameerikalikult või euroopalikult?
Avastasin, et Vikipeediasse on keegi tänuväärne autor kirjutanud toreda kronoloogia pea iga kuupäeva kohta. Seda küll Eesti ja maailma mastaabis, mitte aga Euroopat silmas pidades. Nii et nopi või ise välja... Kuid enne neid noppimisi tasuks meenutada, mis ajast alates Euroopas seesugune hädaabinumber üldse kehtestati.
Üldjoontes loodi see 112 vist aastal 2005. Eesti liitus sellega peaaegu kohe pärast loomist. Kui isegi mitte varem. Igatahes on meie 112 ameerikaliku 911 analoog.
Näiteks 12. jaanuaril 2010 – Haitit tabas 7-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt 30 000 inimest. Vaevalt seesugust loodusnähtust saab terroristide süüks panna. 2. novembril pärast 2005. aastat midagi märkimisväärset ei juhtunud. Samamoodi pole midagi asjalikku viimase viie-kuue aasta kohta ka ülejäänud kombinatsioonide kohta.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Mis puutub blogide lisandumisse, siis lugesin hiljuti kusagilt (võimalik, et ajakirjast Digi), et blogimine olla juba sotsiaalmeedia eilne päev, praegu olla märksa kuumem asi Twitter. Ma ei oleks selles siiski nii kindel, kuna vahel tahaks ju siiski ka põhjalikumaid tekste lugeda, selmet paarilauselisi säutsusid.
Aga selles loos käsitletud seos sai täna ootamatult tuge, kuna Jaapanis leidis aset hävitav 8,9-magnituudiline maavärin. Pangem tähele, et kuupäevaks oli 3.11 - vahe 9.11-ga täpselt pool aastat. 311 on muide USAs ja Kanadas laialt levinud munitsipaalteenuste-alane infonumber.
Kui ma kõnelesin numeroloogiast, siis kindlasti mitte seoses sellega, et numbrid mõjutaksid tegusid.
Ma kujutasin ette, et terroristid ei sättinud seda kuupäeva 9/11 juhuslikult selliseks.
Jaapani katastroof sobiks samasse süsteemi vaid siis, kui kellelgi õnnestuks täestada, et tegemist polnud mitte loodusnähtusega, vaid terroristide oskusliku sepitsusega, kus neil õnnestus asi korraldada nii, et maailmale jääks mulje kui loodusnähtusest.
Osadel inimestel on nagu sisemine veendumus, et tuleb koledaid asju numeroloogiasse sättida ja sellega end transsi viia. Suuremaid ja väiksemaid katastroofe juhtub kogu aeg, kuid üles puhutakse just need, mis meelepärasesse valemisse paigutuvad. Samas on inimene loll loom ja ronib elama sinna, kus on elamiskõlbmatu koht. Piiramatu sigimise tulemusena on ju elamiskõlblikud kohad ülerahvastatud ja ära kurnatud... Maailm justkui tahaks end ära lõpetada. kuid hoiab lollikarja veel pinges :))
Ilmaaegu hakkasin seda siin üle lugema. Esimesel korral ei avaldanud see mulle miskit muljet :P
Erinevate looduskatastroofide uudiste kommentaariumides esineb alati mõni tegelane, kes käib välja müstilise lühendi HAARP. Tegu olla väidetavalt USA poolt salaja arendatava geoloogilise relvaga, mis võimaldab esile kutsuda mitmesuguseid looduskatastroofe. Ei oska arvata, mil määral see asi tõepõhja võiks omada. Kahtlustan, et pigem on tegu siiski hariliku vandenõuteooriaga.
Loodetavasti on ameeriklastel ikka nii palju oidu ajudes, et ei tegele asjadega, mis neile endale vastu vahtimist virutavad. Ajaloos on piisavalt õppetunde olnud.
Mina olen sedasorti relvi seni näinud küll vaid paaris mängufilmis ega ole iial arvanud, et need asjad võiksid tõsiseltvõetavad olla.
Postita kommentaar