Tasandid

Idee arendamiseks 820320

Nimetagem tasanditeks erinevaid kõnes (kirjavahetuses jm) esinevaid mõistete lähendusi. Väga sage on nähtus, kui vestluses, olgu see siis suuline või kirjalik, räägib üks inimene aiast, teine aiaaugust. Ühendagem need aia-aiaaugu süsteemid ühtsesse tasandite kategooriasse (A-kat). Niisugusel puhul, kui tegemist pole just mitte mõistukõnega (st mõisteteta, termideta kõnega), räägib üks asjaosaline teisele risti vastu või tema poolt, rääkides tegelikkuses hoopiski teisest asjast. Näiteks on sisuliselt täiesti eri asjad, kas rääkida Malle võluvusest tema iseloomu või karakterit silmas pidades (need on muideks täiesti ise asjad!).

Näitena ei saa tuua karakteri ja puhtusearmastuse võrdlust, kuivõrd selline möödarääkimine käiks juba teise kategooria alla. A-kategooria näitena saame aga tuua Malle kodu. Kui kõnelejad eelnevalt kokku ei lepi (mis sageli just juhtubki), siis võib üks rääkida, et talle meeldib Malle kodu väga, pidades ise sellega silmas asjaolu, et Malle korteri aknad on suunatud lõunasse, samas kui teine kiidab (resp. laidab) seda kodu, lähtudes korteri puhtusest või vaipade rohkusest põrandal.

B-kategooria alla võiks ühendada sellised vestlused, mis (eriti vaidluste puhul) kanduvad ühest tasandist teise. Näiteks rääkides Elu mõttest ei peaks me vastama mõttetuse tasandil (mis oleks lõpptasand), kuna tahtsime rääkida just nimelt mõttest.

Vaidluste puhul võib sageli jälgida taustsüsteemide vahetumist ja on paha, kui vestlejad ei suuda antud tasandiga kaasas käia või, mis veelgi hullem, ei saa vahetusest arugi. Näiteks ütleb Juta Jaanile, et ta ei saa täna välja tulla, kuna on kinni. Homme on tähtis ettekanne. Jaan, tõustes järgmisele tasandile, vastab, et aega tuleb leida... kellel meist siis aega on... Kui sa mind armastad, siis tuled täna minuga kontserdile. Juta vastab, et elu tuleb osata korraldada ja et kontserte tuleb veelgi. Jaan seepeale leiab, et elu ei pea midagi korraldama — kõik tuleb iseenesest.
Juta: Eks ta ole vist saatusega ette määratud.
Jaan: Elul pole üldse mingit mõtet... ja nii edasi.
Vabandatagu see absurdne "kuramaaž", kuid loodetavasti selgitas see pisut, mida mõeldakse B-kategooria möödarääkivuste all.

Järgmine, C-kategooria oleks kahe mõttemaailma väljendite segiajamine. Neid on G. Naan nimetanud vastavalt tunnetuslikuks ja emotsionaalseks mõtlemiseks. Nii näiteks räägib üks asjaosaline, et talle meeldib istuda toas, kus kõik tuled põlevad. Teine asjaosaline samas leiab, et see oleks puhas raiskamine, pidades seejuures silmas neid tonne võipakke, mida kustutatud tulede arvelt saaks toota ja neid tonne kivisütt, mis seetõttu kaevandamata jääks ning neid hektareid maid, mis siis üles kaevandamata jääks. Sellise kahe mõttemaailma vahelised lahkarvamused viivad sagedaste konfliktideni. Gustav Naan märkis muideks täiesti õigesti, et maailma on võimalik ehk ainult siis päästa, kui moest läheb emotsionaalne mõtlemine ning asendub primaarse, tunnetusliku, võiks öelda gnoseoloogilise — (IL märkus) — mõtlemisega.

Õnne olemus

IS 012-79 6770

Mis on õnn? Seda küsimust pole kerge lahendada. Palju on inimesi ja palju on õnne kui mõiste lahendusi. Joodikule on kindlasti õnn see, kui ta viimasel minutil enne kaupluse sulgemist pudeli peeti ostetud saab. Lapsele on õnn, kui ta jääb pahanduse eest teenitud karistusest ilma. Daami õnn seisneb ehk selles, kui õnnestub hankida välismaised hilbud jne.

Minu meelest peaks õnne termini kõigepealt alajaotusteks jagama. Nii tuleks selleks Õnneks nimetada olukorda, mis kestab pikemat aega, õnneks ehk õnnestumiseks pisijuhtumit.

Õnnestumine ehk õnn on see, kui inimesel läheb korda kõik etteplaneeritu, kui täitub tema soov või kui talle valmistatakse meeldiv elamus või üllatus. Siit kaks esimest on õnnestumised, viimane õnn.

Õnne all mõtlen õnnelikku elu, so. õnnelik elu ongi õnn. Et saabuks Õnn, on inimesele vajalik Vabadus, Armastus ja korralik ja meeldiv kodu ning meelepärane töökoht. Tingimuseks on see, et poleks mingeid tülisid, pahandusi ega õnnetusi. Sõnades on, nagu nähagi, Õnne raske kirjeldada — Õnn on õnn.

Une olemus

IS 011-79 6770

Uni on kahtlemata olemas. Seda me ei näe silmadega, vaid "näeme" ajuga, see tähendab, töötame läbi ajju talletatud infot. Mõnikord on uni mõttetu. Sellisel juhul me teda hommikuks ei mäleta — ta on siis lihtne aju puhkus.

Uni võib olla mingi kindla sisuga, kuid mittemidagiütlevaga. See uni ei saa minu meelest midagi ette "näidata", rühm (suur rühm) inimesi lihtsalt püüab und millegi jumalikuga seletada.

Uni, mis näitab midagi konkreetset (sümboliteta), ei tarvitse olla samuti samuti mingi saadetis kõrgema intelligentsi poolt. Ka Mendelejev nägi unes oma kuulsat tabelit arvatavasti just tänu sellele, et oli pikka aega antud teemaga tegelenud ning nähtavasti töötas tema aju keha puhkeolekus veel edasi. Kuna une ajal teda välised ärritajad ei seganud ega desorienteerinud, oli igati soodus võimalus heale ideele tulemiseks.

Uned, mis ette näitavad mingit juhtumit, ei tarvitse olemas olla, kuna tavaliselt on sellisteks unedeks tembeldatud need teise kategooria sümboliuned. Harilikult ütleb nägija: "midagi on tulemas", ja kui pärast tõesti midagi juhtub: "ma ju ütlesin, et nii peab minema".

Kirjutamata tõsiasi on aga see, et pole olemas Tolle Maailma ja Selle Maailma vahelist sümboleid seletavat sõnaraamatut. Pealegi jääb küsitavaks probleem — milleks üldse sümbolitega keerutada, kas otse ei võiks "kõnelda"???

Neljanda kategooria uned on pp-lise sisuga, õigemini olemusega. Nii näiteks võib hädas olev inimene mõelda pingsalt oma päästmisest mõne inimese poolt. Samas see inimene püüab saadetud biovoolud kinni ja võib tunda täiesti sama, mida hädasolija.

Luhtunud katse

Proovisin eile hoopis alternatiivset blogi, millele sai päris kena pealkiri — Heiastumised. Sellesse sai koguni ka paar esimest sissekannet, mida on kohane siinkohal korrata, kuivõrd teatavatel asjaoludel too blogistiil mulle ei istu. Ehkki sissekannete tegemine on mõnusam.

Igatahes on nüüd vähemasti olemas sedalaadi leht, kuhu võib mida iganes kirja panna, kuigi samahästi on mul selliseid juba mitmeid ka olemas. Olemasolevatest tasub mainida järgmisi:



• 309 - minu füsioloogiliste eksperimentide ja vaatluste päevik. Kole igav, kuigi 10 kilo kaotada soovijale isegi ehk kasulik. Esimene sissekanne sellesse oli 23. juulil 2007.



• Toriseja toredusi - igasugused torinad asjadest, mis tunduvad olevat viltu. Sekka ka mõne positiivsema emotsiooni kirjeldus või olulugu. Pigem just sellisesse ei sobigi kõiksugu heiastumised, mida võikski just siin, selles blogis kajastada. Toredused said alguse žiletiloost 29. novembril 2007.



• Ühe kursuse loomislugu - sai alguse ühest kursusest, kuid on nüüdseks arenenud igasugust veebinduse ja arvutitega seotud märkmete kirjapaneku paigaks. 21. septembril 2007 oli ühe veebipõhise koolitse alguse puhune esimene sissekanne.



• Kindlasti ei tasuks unustada ka praeguseks juba veidi Keskusest segadusse aetud fotoalbumit, milles on nüüdseks üle saja albumi piltidega alates 2004. aastast.

Viidatud keskkonnas puudus kommenteerimise võimalus, mida ma ei suutnud tolereerida.
Niisiis oli tolles keskkonnas teostatud katse määratud luhtumisele.